Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula ValdVihula valla arengukavaaastani 2025KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014VÕSU 2014
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 2025SISUKORDSISSEJUHATUS . 41 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED . 51.2 Ajalooline areng . 61.3 Rahvastik. 61.4 Asustus . 91.5 Looduskeskkond . 121.6 Sotsiaalne infrastruktuur . 171.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne . 291.8 Turvalisus . 331.9 Tehniline infrastruktuur . 351.10 Elamu- ja kommunaalmajandus . 381.11 Majandus . 411.12 Koostöö ja sõprussidemed . 451.13 Valla finantsolukorra ülevaade. . 451.14 Valla haldusstruktuur . 542 KOONDHINNANG VIHULA VALLA ARENGUTASEMELE . 553 VIHULA VALLA ARENGUVISIOON AASTAKS 2025 . 634 VIHULA VALLA ARENGUMUDEL . 645 STRATEEGILISED EESMÄRGID AASTANI 2025 JA ÜLESANDED ARENGUMUDELIELLUVIIMISEKS . 746 VIHULA VALLA EELARVEPOLIITIKA ARENGUKAVAS PÜSTITATUD EESMÄRKIDEJA ÜLESANNETE TÄITMISEKS . 877 VIHULA VALLA TEGEVUSKAVA 2014-2018 JA INVESTEERINGUTE RAHASTAMINE . 902
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 20258 ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKID JA NENDE MAANDAMINE . 949 ARENGUKAVA SEIRE JA AJAKOHASTAMINE . 9710 LISAD . 983
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 2025SISSEJUHATUSKohaliku omavalitsuse esindus- ja võimuorganite kohaliku elu eduka korraldamise eelduseks onkohaliku omavalitsuse arengukava, millega luuakse laiapõhjaline strateegiline raamistik vallatuleviku kujundamiseks ja selle elluviimise tarvis ressursside paigutamiseks. Eesti Kohalikuomavalitsuse korralduse seadus § 37 (Arengukava) sätestab, et vallal peab olema arengukava, mison omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimisevõimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse, kultuurilisening looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Valla või linna arengukava, kõikseaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad ningüldplaneering peavad olema omavahel seotud ja ei tohi olla vastuolus.Samas on arengukava aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisele ning mis taheseelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kuikohaliku omavalitsuse üksusel on pikemaajalisi rahalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaksperioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustustekohta. Vastavalt „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele“ tuleb koostadaarengukava osana või sellega seotud iseseisva dokumendina eelarvestrateegia. Arengukava jaeelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustustevõtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.4
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 20251 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED1.1 AsendEestis on 15 maakonda ja 226 omavalitsust. Lääne-Viru maakonnas on 15 omavalitsust.Vihulavald paikneb Lääne-Viru maakonna põhjaosas, Tallinnast idas Soome lahe rannikul, ulatudes Erulahest Kunda laheni. Valla pindalaks on 364,28 km².Valla keskuseks on Võsu alevik. Vald piirnebläänest Kuusalu, lõunast Kadrina ja Haljala ning idast Viru-Nigula vallaga. Põhjast piirneb valdmerega, valla merepiiri pikkus on ca 100 km. Vallas on mitmeid saari, millest märkimist väärivad5. Nendeks on Kuradisaar (tuntud ka Saartneem, Roosisaar), Põhja Uhtju ja Lõuna Uhtju (tuntudka Suur ja Väike Krummal), Älvi saar ja Vaindloo saar, mis on Eesti põhjapoolseim saar ja asubmandrist 26 km kaugusel. Lisaks on Käsmu ja Vergi poolsaarte ümbruses mitmeid väiksemaidsaari.Tallinnasse on vallast linnulennul 80 km ja Rakverre 35 km.Joonis 1 Lääne-Virumaa administratiivne jaotus (Allikas: L-Viru maavalitsus)5
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 20251.2 Ajalooline arengVihulat on esmakordselt mainitud aastal 1241. Võsu ajalugu ulatub aastasse 1510, kus elanikest.Eesti Vabariigi algusaegadel kuulus Vihula valla idapoolne osa Haljala kihelkonda ja sellepiirkonna omavalitsusüksuseks oli Vihula vald. Läänepoolne osa kuulus Kadrina kihelkonda jaselle piirkonna omavalitsusüksuseks oli Palmse vald, kuhu kuulus ka Võsu, mis oli kujunenudomanäoliseks ja heakorrastatud väikelinnaks. Nõukogude okupatsiooni ajal oli tänasel Vihula vallaterritooriumil Vihula külanõukogu ja Võsu külanõukogu, mis aastal 1971 muutus Võsualevinõukoguks (koos Käsmuga). Okupatsiooni perioodi vältel kuuluti vaheldumisi Loksa rajoonijaRakvererajoonikoosseisu.12.12.1991. a. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu presiidiumi seadlusega kehtestati Vihula vallaleomavalitsuslik staatus ja 30. juulil 1992. a moodustati Võsu aleviku ja 1971. aastast Võsu .Juba 1994. aastal algust saanud ja vahelduva eduga kestnud Võsu ja Vihula vallaühinemisprotsessi tulemusena otsustas Vabariigi Valitsus 08.06.1999. a määrusega nr 180moodustada senise Vihula valla ja senise Võsu valla baasil uus omavalitsusüksus Vihula vald,keskusega Võsul.1.3 Rahvastik1.3.1. Rahvaarv, sooline- ja vanuskoosseis.Vihula vallas elas 01.01.2014 seisuga 1953 registreeritud kodanikku. Registreeritud kodanike arvkahaneb pidevalt. Eesti omavalitsuste võrdluses on Vihula vald oma registreeritud rahvaarvultkeskmike seas.Tabel 1. Kohalike omavalitsusüksuste jagunemine rahvaarvu järgi 01.11.2013 seisuga (Allikas: Siseministeerium).Elanike arvLinnad ValladKokku0-1 000236381001-1500143441 501-2 000129306
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 20252 001-3 000327303 001-4 000112134 001-5 000314175 001-7 500413177 501-10 00025710 001-20 000861420 001 - 50 0002-250 001-100 0002-2100 001-1-1Kokku30185215Allolevalt jooniselt on jälgitav rahvastiku jätkuv vähenemine.registris rahvastRegistris rahvast 01.01.2014 0062073200720511000200820151500registris 31958300020141953Joonis 2. Registreeritud elanike arvu muutus 2000- 2014 (Allikas: Vihula vallavalitsus)7
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 2025Joonis 3. Rahvastikupüramiid8
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD1.4Vihula valla arengukava aastani 2025AsustusValla asustus paikneb peamiselt suuremate liiklusteede ja ranna läheduses. Arvestades Vihula vallasuurust, saame keskmiseks asustustiheduseks 5,36 (01.01.2014) inimest ühe ruutkilomeetri kohta.Saadud tulemusest lähtuvalt on Vihula vald äärmiselt hajaasutatud vald. Samas oma loodulikueripära tõttu on vald lemmik sihtkohaks suvitajatele ja suveperioodil valla elanikkondmitmekordistub.Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond.Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupeaning Karepa piirkonnas. Hõredat asustust näitab ka Statistikaameti kaart (joonis 4), millel Vihulakuulub omavalitsuste hulka, mille asustustihedus on 2-9 inimest ruutkilomeetri kohta.Joonis 4. Rahvastiku asustustihedusVihula vallas on 52 küla ja 1 alevik, milliste territoriaalne paiknemine on toodud järgmisel joonisel9
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 2025Joonis 5. Vihula valla külad1.4.1 Kandid ja kandikeskusedVallas puudub ühtne ja terviklik vallakeskus. Vald jaguneb mõtteliselt mitme kandi- ehkesmatasandi keskuse1[3] vahel.Vihula vallas on vastavalt Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Maakonnasotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ 9 kanti (vt joonis 6). Teemaplaneeringu kohaselt on Vihulavald sotsiaalse infrastruktuuri mõttes nurgatagune kant, kus on 1 maaline keskuskant Võsu näol ja4 maalist kanti (Käsmu, Vergi, Sagadi, Palmse) ja 4 ääremaalist kanti (Vihula, Karepa, Võhma,Annikvere)1[3]Esmatasandi (ehk kohaliku) keskuse all mõeldakse mingi maa-asulate grupi keskust, mis teatud piirkonna elanikeleon esmaseks tõmbekohaks. Selles keskuses paiknevad tavaliselt vähemalt algkool, kauplus, sidejaoskond jt.Teise tasandi keskuse all mõeldakse suuremat asulat, mis on enamasti tõmbekeskuseks mitme esmatasandi keskusetagamaa elanikele. Seal paiknevad tavaliselt põhikool, kauplus(ed), sidejaoskond, enamasti ka ambulatoorium.Kolmanda tasandi keskuseks loetakse suuremat asulat st piirkonnakeskust (kas linna/alevit), mis on tõmbekeskuseksomakorda mitmele teise tasandi piirkonnale.10
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 2025Joonis 6. Vihula valla kandid (Allikas: Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Maakonna sotsiaalneinfrastruktuur 2009-2015“Võsu kanti kuuluvad järgmised külad – Lobi, Lahe, Koolimäe, Koljaku, Korjuse, Eru, Võsu alevik.Rahvaarv Võsu kandis 01.01.2014 – 539Käsmu kant – Käsmu. Rahvaarv Käsmu kandis 01.01.2014 – 141Palmse kant – Muike, Palmse, Võsupere, Metsanurga, Sakussaare. Rahvaarv 01.01.2014 – 278Sagadi kant – Oandu, Tepelvälja, Lauli, Sagadi, Kakuvälja. Rahvaarv 01.01. 2014 – 100Vergi kant – Natturi, Pedassaare, Pihlaspea, Vergi, Altja, Mustoja. Rahvaarv 01.01.2014 – 165Annikvere kant – Vila, Villandi, Adaka, Metsiku, Salatse, Annikvere, Noonu. Rahvaarav 01.01.2014 – 158Karepa kant – Rutja, Karepa, Tidriku, Toolse, Andi, Eisma, Kiva, Vainupea. Rahvaarav 01.01.2014 – 179Vihula kant – Karula, Pajuveski, Haili, Vihula, Tiigi, Kosta, Paasi. Rahvaarav 01.01. 2014 – 245Võhma kant – Vatku, Tõugu, Võhma, Ilumäe, Joandu, Uusküla, Aasumetsa. Rahvaarav01.01.2014 – 132KOV täpsusega registreeritud 6 inimest.11
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD1.5Vihula valla arengukava aastani 2025LooduskeskkondVihula valla põhjaosa asub Põhja- Eesti rannikumadalikul ja lõunaosa Kirde- Eesti lavamaaPõhja-Eesti lubjakiviplatool. Piki valda paikneb Põhja- Eesti paekallas e. klint, mis on mattunudkvaternaarsete setete alla ning eemaldunud tänapäevasest rannajoonest (kuni 20 km), ollesmaastikul hästi jälgitav.Klindist sisemaa poole jääv lavamaa kujutab endast tasase reljeefi ja õhukese pinnakattegalubjakiviplatood, mida liigestavad mattunud ürgorud. Klindist mere poole jääva rannikumadalikureljeefi ja setete kujunemisel on jääaja-järgse Läänemere tegevusel olnud oluline tähtsus.Rannajoon on kuni Altjani tugevalt liigestatud. Altjastst ida pool on rannajoon vähem liigestatud.Piki rannikut on levinud rannavallid ja luited. Pinnakate koosneb moreenist ja merelistest setetest.Rohkesti esineb rändrahne ja kivikülve. Selle poolest on vald rändkivirikkamaid piirkondi Eestis.Suurejoonelisemaks kivikülviks on Käsmu kivikülv. Tihedaid kivikülve on ka klindiastangu juuresSagadi, Vihula, Eru ja Võhma küla ümbruses.1.5.1 LoodusvaradMaavaradest leidub valla territooriumil lubjakivi, ehitusliiva, kruusa, turvast ja järvemuda.Maavarade kasutuselevõtt toimub seadusega ettenähtud korras.Tabel 2. Vihula vallas asuvad maardlad (allikas:Lääne-Viru maakonnaplaneering; http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis )Põhimaavara/Maardla nimetusPindala (ha)Altja-Rutja liivamaardla31,8EhitusliivPedassaare kruusamaardla1,0EhituskruusLaukasoo turbamaardla*572,6TurvasPaasi lubjakivimaardla60,36LubjakiviSelja turbamaardla200,9Turvas/ järvemudakaasnevmaavara* Lahemaa Rahvuspargi piiranguvööndis12
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 20251.5.2 Põhja- ja pinnavesiPuurkaevudes ja tsentraalsetes veesüsteemides kasutatakse kambrium-vendi veekompleksipõhjavett.Järvedest asub valla territooriumil Käsmu järv (43ha, keskmine sügavus 3m) ning Oruveski,Laviku, Ojaäärse, Vihula ja Põhjakalda paisjärved.Valla vooluveestik koosneb Soome lahe Viru alamvesikonda kuuluvast 12-st suuremast jõest, ojastja kraavist.Tabel 3. Valla jõed ja ojad (Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse kodulehekülg)JõeJõe nimikoodJõepikkus, Valgala,kmkm210741Toolse jõgi24,084,710745Karepa oja8,014,210746Selja jõgi44,0410,010758Vainupea jõgi23,054,810760Mustoja28,0135,010766Altja oja17,049,510770Koolimäe oja4,08,210771Võsu jõgi23,061,910776Käsmu oja7,010777Eru u jõgi1.5.3 Kaitsealad, kaitstavad looduse üksikobjektidEnamus valla maadest paikneb Lahemaa Rahvuspargi (edaspidi ka Lahemaa RP) territooriumil.Lahemaa RP moodustati 01. juunil 1971. a. Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi,sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidlikulooduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja kaitsmiseks.13
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 2025Lahemaa RP koguterritooriumist (72500 ha, millest 47410 ha on maismaa ja 25090 ha veeala)paikneb Vihula vallas 21400 hektarit, mis moodustab ca 60 % kogu valla territooriumist.Lahemaa RP koosseisus paikneb Vihula valla piires 13 sihtkaitsevööndit ja 2 loodusreservaatikogupindalaga 6196 hektarit, mis on 29% rahvuspargi territooriumist Vihula vallas ja 17% koguvalla territooriumist.Loodusreservaat on rahvuspargi otsesest inimtegevusest puutumatu maa-ala, kus tagataksekoosluste areng üksnes loodusliku protsessina. Loodusreservaadis on keelatudmajandustegevus ja loodusvarade kasutamine ning inimeste viibimine.Sihtkaitsevöönd on rahvuspargi osa, seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike võipoollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevöödis on üldjuhul keelatud majandustegevus jaloodusvarade kasutamine. Lubatud on mõningad looduslike koosluste ja liikide säilitamiseksvajalikud või neid mittekahjustavad tegevused (näiteks seente ja marjade korjamine,vooluveekogude hooldus, ulukite arvu reguleerimine, õpperadade ja rahvuspargi eksponeerimiseksvajalike ehitiste rajamine jms.).Piiranguvööd on rahvuspargi majanduslikult kasutatav pärandkultuurmaastiku osa, kusmajandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle aluselrahvuspargi kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.Maastikukaitsealadest on vallas Selja maastikukaitseala (1110 ha) Selja jõeoru ja sealt avanevatepaljandite kaitseks ning Toolse maastikukaitseala (12,9 ha) Eesti mandriosa ainsa soostunudtammiku kaitseks.Vihula valla looduskaitse üksikobjektid on toodud Lisas (tabel 1).1.5.4 Mets (metsaressurss)14
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 2025Enamus valla territooriumist (ca 72%) on kaetud metsaga. Metsamaad on vallas kokku ca 25849,9ha, millest 2012 aasta alguseks oli erametsadena vormistatud ca 9318,9 ha. Lahemaa Rahvuspargiterritooriumil asuvate sihtkaitsevööndite metsades on majandustegevus keelatud, ülejäänudrahvuspargi alale jäävad metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse. Intensiivsem on metsademajandamine Loobu metskonna maadel.Vihula valla territooriumil asub Viitna jahirendipiirkond. Rahvuspargi territoorium ei ole jahimaa,vastavalt seadusele toimub ulukite arvukuse reguleerimine. Lahemaa Rahvuspargi Vihula valla osaon jagatud Sagadi ja Käsmu ulukihooldepiirkonna vahel.1.5.5 Valla maakasutusTabel 4. Vihula valla maabilanss 01.05. 2012 (Allikas: Katastri andmebüroo)Maabilanss maaliikide järgi, haLOODUSLIK ROHUMAA3 284,67HARITAV MAA3 022,26METSAMAAÕUEMAAMUU MAA, sellestVEE ALL25 949,90966,483 d87,10SOOD861,00TEED239,09JÄÄTMAA1 724,0915
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani OODUSLIK ROHUMAAMAAHARITAV MAAMETSAMAAÕUEMAAMUU MAAJoonis 7. Maabilanss 2012Nagu eelpooltoodud tabelist näha, moodustavad kõige suurema ala valla territooriumist metsad,mille osakaal võrreldes muu vabariigi keskmisega on väga kõrge. Haritav maa paikneb peamiseltSagadi, Vihula, Annikvere ja Võsupere külade ümbruses.Kompaktse hoonestuse aladeks on endine Võsu valla territoorium tervikuna (Võsu ja Käsmu),Võsupere küla keskus, Eisma aiandus- ja suvilaühistutealune maa-ala ning Vergi küla keskus.1.5.5 PuhkealadLääne-Viru maakonnaplaneeringu alusel on Vihula vallas puhke- ja turismialana ette nähtud koguvallas asuv Lahemaa RP osa ja Toolse linnusevaremete ja mäeveeruga piirnev ala.16
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 2025Lokaalsete puhkealadena on käsitletavad Karepa, Esima ja Vainupea rannaala, Käsmu järv, Erurannaala, Kuusik rand (Käsmu ps-l), Käsmu meremuuseumiga piirnev ala, Võsu rand, Lobineemetipp, Koolimäe rannaala Pihlaspea rannaala ning Altja- Mustoja rannaala.1.6Sotsiaalne infrastruktuur1.6.1 HaridusVihula vallas on 10.08.2012 seisuga 216 last vanuses 0-18, neist 150 vanuses 7-18Haridusasutusena tegutseb vallas Võsu Lasteaed-Põhikool, ametliku nimetusega Võsu Kool, millelon lasteaiarühm lisaks Võsule ka Võsuperes ja Vihulas.Valla territoorium on suur ja nii käivad valla lapsed ka teiste valdade koolides. Vihula vallal onhariduse osas tihe side Kunda linna ja Haljala ning Kadrina vallaga. Naaberomavalitsuste koolideskäib ca 41% valla koolikohustuslikest lastest. Vihula valla koolidest liigutakse valdavalt edasijärgmiselt: Palmse kandist minnakse Kadrina Keskkooli, Vihula kandist Haljala Gümnaasiumi;Võsu Koolist jätkatakse haridusteed Rakvere gümnaasiumites.Võsu Kool on munitsipaalasutus, mille pidaja on Vihula Vallavalitsus. Kooli liik on lasteaedpõhikool. Võsu Põhikool on Vihula valla suurim põhikool. Kooliharidust on Võsul antud alates1898.a. Pikki aastaid jagati koolitarkust külataludes ja Võsu Noorsoo Kasvatuse Seltsi majas.Praegune kool tegutseb samas hoones alates 1932. aastast. Hoone on ehitatud spetsiaalselt koolivajadusteks. Seoses õpilaste arvu suurenemisega tekkis vajadus lisakooliruumide järele ning1962.a valmis koolimajale juurdeehitus ehk nn „uus osa“. 1996.a alustati uuele osale teise korruseehitamist. 1998.a alustasid selles majaosas tööd algklassid, kool sai endale ka arvutiklassi. Koolilpuudub siiani oma saal, selleks otstarbeks kasutatakse Võsu rannaklubi. 2005.a valmis Võsuspordihoone, sellest ajast alates on tunduvalt paranenud õpilaste sportimistingimused. Tihedatkoostööd teeb kool RMK Oandu ja Palmse looduskeskustega.Seisuga 01.01.2014 õppis koolis 57 õpilast ja kolmes lasteaiarühmas käis 49 last. Põhikoolis onõpetajaid kokku 16 Liitklassitunde rakendatakse oskusainete tundides (kunstiõpetus, tööõpetus,kehaline kasvatus), samuti on liidetud I ja II kooliastme klassijuhatamisi.17
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 2025Laste arv valla koolides ja ka teistes koolides on viimaste aastate jooksul vähenenud sündivuselanguse ja väljarände tõttu.Tabel 5. Vihula valla laste õppimiskohad õppeaastal 2013/2014(Allikas: Vihula Vallavalitsus)Kool123456789 KVõsu kool87695565556Haljala G3222431222113193Rakvere RG03Rakvere EG0Kunda ÜG111Kadrina KK1Sõmeru PK121211103361528811012412211331011101130310110110 261253121Rakvere G01Tallinna Kuristiku G01Tln 32 KK011Porkuni kool2Väike-Maarja G1Vaeküla Tarvastu G12 K31Loksa G101199818218
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 2025Alates 01.09.2010 kuuluvad Võsu kooli koosseisu lasteaiarühmad Võsul ja Võsuperes. 01.01.2013liideti Võsu kooliga ka Vihula lasteaiarühm. Lasteaedades on aga laste arv tõusnud, sest linnadesnapib lasteaiakohti ja nii mõnigi laps tuuakse lasteaeda vanaema juurde või lapsevanem võtabennast valla registrisse selleks ajaks, kui laps Vihula valla lasteaias käib. Kooli lähevad needlapsed aga reeglina oma tegeliku elukoha järgi.Laste arv suJoonis 8. Laste arv valla lasteaedades 2011-2015Võsu kool595857565554535251502012201320142015Joonis 9. Laste arv Võsu koolis 2012 - 201519
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 20251.6.2 Huviharidus ja noorsootööVõsu kooli juures töötas 2013/2014 õppeaastalhuvihariduse ringi, millele lisandub 3spordihoones tegutsevat ringi/treeningrühma. Ringijuhte töötab 9. Koolil on olemas huvijuht.Huvialaringides väljaspool Võsu kooli käivate laste õpilaskoha maksumusest tasub vald keskmiselt50%, olenevalt taotluste hulgast ja eelarvelistest võimalustest.Vihula valla suure territooriumi tõttu pole mõistlik kogu noorsootegevust koondada Võsule.Kuivõrd valla kantides on hästi toimivad seltsid, siis noori kaasatakse ka nende töösse.Eeltoodut arvestades on olukord huvialategevus koordineeritud ja noorsootöö tervikuna rahuldav.Kuigi tihti noorsootöö probleemide esiletoomisel on esiletooja põhiliseks väiteks vajakajäämisteosas noortekeskuse puudumine, siis noorte endi arvates on vaja neile palju olulisemaid teemasidlahendada. Ühe ettepanekuna on välja toodud korraliku staadioni rajamise vajadus. Vallavalitsusepoolt vaadatuna on noorsootöös suuremaks miinuseks asjaolu, et püütakse noorte probleemelahendada põhimõttel ülevalt alla ja sealjuures tihti noorte enda soove kuulamata.1.6.3 KultuurRaamatukogudVallas on viis raamatukogu, mis on kujunenud ka omamoodi külakeskusteks. Vihula külas jaVõsul asuvad need rahva- või seltsimajaga ühes hoones, Karepal ja Vergis on raamatukogueraldiasuvas hoones ja Võsupere raamatukogu asub samas hoones lasteaia ja külakeskusega. Pealeraamatute ja ajakirjanduse laenutuse pakuvad raamatukogud internetipunkti teenust, korraldavadmitmesuguseid näitusi ja abistavad koole erinevate ürituste läbiviimisel.SportimisvõimalusedVõsul on spordihoone jõusaali kasutamise, korvpalli ja võrkpalli mängimise võimalustega.Spordihoone on mõeldud eelkõige Võsu Kooli lastele kehalise kasvatuse tundide ja treeninguteläbiviimiseks, kuid seda kasutavad ka teised. Spordihoone kõrval asub korvpalliväljak, mida suvitikasutavad peale kohalike elanike ja puhkajate ka treeninglaagrites viibivad sportlased. Talvel leiabväljak rakendust liuväljana. Liuväli on ohutu, sest erinevalt külmunud veekogudest on ta rajatudkõvale pinnasele. Spordihoonest saab suviti laenutada palle ja talvel uiske.20
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 2025Aastatega on välja kujunenud klientuur, mis oluliselt eristab talveperioodi suveperioodist. Suvitikasutavad spordiga tegelemise võimalust kohalike elanike ja koolilaste asemel põhiliselt puhkajad.2012. aastal töötab koolilastele spordihoones 3 ringi: kergejõustik, enesekaitse, rahvastepall.Vallavalitsus on andnud võimaluse kasutada soodsamalt spordihoonet valla lastele ja eakatele.Võsul on veel 5 liivakattega rannavõrkpalliplatsi ja üks 2006.a renoveeritud tenniseväljak,Käsmus on üks välitenniseväljak, võrkpalliplats ja korvpalliplats, Palmses võrkpalliplats, Rutjalkülakogukonna poolt rajatud võrkpalliplats, Vergi külakeskuse võrkpalliplats ja jalgpalliplats (eiole täismõõtmetes). Lisaks Võsu spordihoonele kasutab Vihula valla rahvas spordisaale Haljalas,Kundas ja Kadrinas, Loksal.09.12.2010 on vallavolikogu kehtestanud Võsu aleviku spordiväljaku detailplaneeringu ja sellegaon antud võimalus likvideerida nii Võsu kooli kui ka piirkonna elanike jaoks staadionialadeharrastamise vajak.Terviseradu Vihula valla territooriumil ei ole, kuid Lahemaa Rahvuspargi, RMK SagadiMetsakeskuse ja RMK ühistööna on rajatud mitmeid looduse õpperadu ja matkaradu. 2012 avatiEestit läbiv 370 km pikkune matkarada, mille algus on Oandul. Aktiivset kasutust on leidnudOandu loodusmetsa- ja koprarada, Altja looduse õpperajad, Käsmu ja Nõmmeveski jalgrattarajad,jt. Valla territooriumil tegutseb kaks ratsatalu (Arma Ratsatalu Rutjal ja Mätta Ratsatalu Paasikülas), kus pakutakse mitmesuguseid ratsutamisteenuseid peamiselt harrastajatele ja tervisesporditasemel ratsutajatele nii lastele kui täiskasvanutele. Mõlemas talus olemas ka kohandatud võimalusja instruktorid puuetega inimeste ratsutamistreeninguteks.Spordiüritustest võib ära märkida traditsioonilise Võsu-Oandu suusamatka, mille organiseerijakson RMK koos Võsu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsiga. Suviti peetakse Võsul rannavolle epäeva raames võisteldakse võrkpallis ja jalgpallis. Üle kogu valla peetakse vastlapäevapaiku erinevaid spordivõistlusi.Matkaradade loetelu ja iseloomustus on toodud tabelis 6.Tabel 6. Vihula valla matkarajad (Allikas: Vihula metsa Asub Sagadi ja Altja vahel. Suur osa rajast Pikkus4,721
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 2025radalaudtee. Läbitav igal aastaajalKopraradaAsub Oandul, Sagadi ja Altja vahel. Läbitavkm.igal aastaajalVõsu-OanduLäbimiseks kulub jalgsi 3 tundi. Radamatkaradaläbitav jalgsi ja jalgrattal. Algus Võsu alevilõunaservas, Haljala poolt tulles parematPikkus 1,5 kmPikkus 9,5 kmkätt.Altjaloodus-kultuurilooline radaKäsmuloodus-ja Tähistus (valged triibud puudel) algab Pikkusneemes pärast jõe ületamist rippsillal.ja Tähistus algab küla lõpus parklas. Läbitavkultuurilooline radaigal aastaajal.Võsu-NõmmeveskiAlgab Võsu telkimisalalt ja kulgeb möödamatkaradavanu metsateid.Oandu - IklaAlgabOandultjaläbibloodusmaastikke kuni Iklani3,5km.Pikkus 3,5 kmPikkus 18 kmerinevaid Pikkus370kmVabaaja veetmise võimalused ja vabaühendusedVihula vallas asuvad Võhma, Vergi, Karepa, Käsmu ja Vihula rahvamajad ning Võsu Rannaklubi.Valla vabaõhuüritusi peetakse peamiselt Palmse mõisas, Sagadi mõisas, Vihula mõisas, Käsmukaptenikülas, Võsu rannas, Altja kaluriülas, Vergi sadamas ning Karepal.Valla elu kajastatakse vallavalitsuse poolt väljaantavas Vihula Valla Lehes tiraažiga 1200eksemplari.Traditsioonilistest kultuuriüritustest on vallas olulisemad Võsu muusikapäevad, rannahooajaavamine, Võsu rattapäev, Võsu bridž, Vabariigi aastapäeva tähistav kontsert-aktus, lõikuspidu,muinastulede öö randades, Kaunid kontserdid ja Viru Folk Käsmus ning Palmses, Vihula ja Sagadimõisates aastaid etendatud suvised vabaõhuetendused ning hulgaliselt kontserte. 2013.aastallisandusid Võsul peetav Rannafest, Filmifestival Võsu Glämm ja 2014.aastal Georg Otsa Festivalja suurim spordisündmus vallas Võsu Südasuve Maraton.22
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDVihula valla arengukava aastani 2025Vihula vallas on seisuga 01.09.2014 registreeritud 65 mittetulundusühingut, nendest 3korteriühistut ja 1 garaažiühistu.MTÜ-dest olulisimad, piirkondi-külasid ühendavad või teenust pakkuvad, on toodud tabelis 7.Kõige kauem tegutsenud seltsideks on Võsu pensionäride ühing Nooruse Kaja (nüüd Seltsing),Võsu Eakate Selts „Meelespea“ning MTÜ Võhma Seltsimaja (Võhma Külanaiste Seltsiõigusjärglane).Tabel 7. Vihula vallas tegutsevad mittetulundusühingud (Allikas: Vihula vallavalitsus)MTÜTegutsemiskohtSeltsi tegevuse eesmärkMTÜ Käsmu MeremuuseumKäsmu külaTeenuse pakkujawww.kasmu.eeMTÜ Võsu Pensionäride Klubi Võsu alevikKülaselts: Võsu ja KäsmuNooruse KajaMTÜVõsuEakateSelts Võsu alevikMTÜ Võhma SeltsimajaVõhma külaKülaselts: Võsu ja KäsmuMeelespeaPiirkonda ühendav selts: Vatku,Tõugu, Võhma, Ilumäe, Joandu,www.vohmaseltsimaja.eeUusküla, Aasumetsa, Muike, Palmse,Võsupere, Metsanurga, SakussaareMTÜVõsuVabatahtlik Võsu alevikPiirkonda ühendav selts:TuletõrjeühingVõsu, Koljaku, Metsanurga jtMTÜ Palmse Valla Sõprade Võsu alevikPiirkondaSeltsPalmse, IlumäeKarepa Seltswww.karepa.eeKarepa külaühendavselts:Võsu,Piirkonda ühendav selts:Rutja,Karepa,Tidriku,Toolse,Andi, Eisma, Kiva, Vainupea23
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALDMTÜ Vihula SeltsVihula külaVihula valla arengukava aastani 2025Piirkonda ühendav selts: Karula,Pajuveski,Haili,Vihula,Tiigi,Kosta, Paasi Vila, Villandi, Adaka,Metsiku, Salatse, Annikvere, NoonuMTÜ Vergiranna SeltsVergi külaPiirkonda ühendav selts: Natturi,Pedassaare, Pihlaspea, Vergi, Altja,MustojaMTÜ Käsmu KülaseltsKäsmu külaKülaseltsEisma � Eisma ArendamiseSeltsMTÜ Sakussaare KülaseltskülaMTÜ Võsu RannaklubiVõsu alevikPiirkonda ühendav selts: Lobi, Lahe,Koolimäe, Võsu alevik, Koljaku,www.vosurannaklubi.eeKorjuse, EruMTÜ Eru Surf TeamMTÜVihulaIlumäe külaVallaKülade Vainupea külaT
10 001-20 000 8 6 14 20 001 - 50 000 2 - 2 50 001-100 000 2 - 2 100 001- 1 - 1 Kokku 30 185 215 Allolevalt jooniselt on jälgitav rahvastiku jätkuv vähenemine. Joonis 2. Registreeritud elanike arvu muutus 2000- 2014 (Allikas: Vihula vallavalitsus) . 10778 Tammispea oja 2,5 6,9 10779 Loobu jõgi 62,0 308,0 1.5.3 Kaitsealad, .
A27c1 Louis Stephens Dr Ext (NL) Little Drive Poplar Pike Lane 0 4 0.72 3,036,000.00 Division 2025 2025 A28b Davis Dr Farm Pond Rd US 64 2 4 1.1 10,056,446.40 Division 2025 2025 A2b Southall Rd Southall Rd (Existing) Hedingham Blvd 0 4 0.28 3,800,000.00 Division 2025 2025 A407b3 NC 42 NC
The 7FB is the first Toyota electric forklift to harness the benefits of AC Power and the System of Active Stability . and Toyota sales, parts and service consultants are available . (Outside) B in mm 69.5 1770 70 1780 78 1980 79 2000 87 2210 89.5 2270 Overhead Guard Height C in mm 80 2025 80 2025 80 2025 80 2025 86.5 2195 86.5 2195 (83 .
Figure 6 Canada: Window & Door Demand by Market, 2010 - 2025 (US bil) 18 Table 3 Canada: Window & Door Demand by Market, 2010 - 2025 (US mil) 18 Figure 7 Canada: Window & Door Demand by Market, 2010 - 2025 (%) 20 Table 4 Canada: Window & Door Supply & Demand, 2010 - 2025 (US mil) 21
BEVERLY Hodgson Teaching Staff 02.09.2025 DANIELLE Boardman Science Prep Room 24.04.2024 DAVID King Site Staff at AW6 02/09/2025 ELAINE Coker Teaching Staff 27.10.2024 ELSPETH Parkhouse AWH Receptionist 02/09/2025 FAYE Howkins Teaching Staff 18.05.2024 HANNAH Fraser Head of Geography/Teacher 24.04.2024 JAMES Collins Teaching Staff 02/09/2025
OVERVIEW . IMPACTS . FORECASTS . FOCUS AREAS . CONCLUSION . Petroleum Sector Impact Analysis Baseline Energy Price Impact by NAICS Sector Impact on Permian Basin (2019, 2025, 2030) Impact on Midland MSA (2019, 2025, 2030) Low Energy Price Impact by NAICS Sector Impact on Permian Basin (2019, 2025, 2030) Impact on Midland MSA (2019, 2025, 2030)
Year 3 - 6 Primary School. 5 3 DHPS Business Plan 2022 - 2025 DHPS Business Plan 2022 - 2025 3. Research Based Framework Priority Areas 2022 - 2025 Our Business Plan is underpinned by the Research Based Framework (RBF), developed by the Education Faculty at the University of Southern Queensland and inspired by the Fogarty Edvance School
Geothermal Hydro Oil Gas Coal New required 2025 target 8.6 2013 capacity 1.3 4.9 Planned additions 2.3 1 2025 proposition is assumed to be the same as shown in RUPTL 2020 Government plans to have 8 9 GW of geothermal energy capacity by 2025 7 GW of additional geothermal capacity is needed by 2025, to reach RUPTL's projected
8.2 Structure of DNA DNA structure is the same in all organisms. 8.3 DNA Replication DNA replication copies the genetic information of a cell. 8.4 Transcription Transcription converts a gene into a single-stranded RNA molecule. 8.5 Translation Translation converts an mRNA message into a polypeptide, or protein. 8.6 Gene Expression and Regulation
